ÜLDINFO


1989. aasta keeleseaduse elluviimiseks moodustati 23. novembril 1990. a riigiministri valitsemisalasse uus valitsusasutus: Eesti Vabariigi Riiklik Keeleamet. 1990. aasta lõpul allutati Keeleametile täiskasvanutele eesti keele õpetamise probleemidega tegelenud Eesti Keelekeskus. Eelarveliselt iseseisev Eesti Keelekeskus reorganiseeriti 2.detsembril 1991 Keeleameti õppe- ja metoodikaosakonnaks, mis tegutses 4 kuud ning taastas oma endise staatuse Haridusministeeriumi alluvuses 1992. a aprillis. Algusperioodil olid Keeleameti põhiülesanneteks keeleseaduse täitmise korraldamine ja analüüsimine, seadustes ettenähtud mõjutusvahendite rakendamine, keelepoliitika väljatöötamine, sotsiolingvistiliste uuringute suunamine, täiskasvanute keeleõpetuse korrastamine ja keeleõppemetoodika arendamine ning keelekorraldus.1993. aastal moodustati Keeleameti osakonnad: üldosakond, teadusosakond (nimetati ümber keelepoliitika osakonnaks 2. novembril 1994) ning keeleinspektsioon.

Seoses Riigikogus 1994. a vastuvõetud otsusega, mis välistas mis tahes ameti allumise Riigikantseleile, muutus ka Keeleameti alluvus. 1. novembrist 1994 sai Keeleametist Kultuuri- ja Haridusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus - uue nimetusega Riigi Keeleamet. Seoses sellega laienesid Keeleameti funktsioonid: põhiülesandele, milleks oli jätkuvalt keeleseaduse ja teiste keelealaste õigusaktide järelevalve, lisandusid täiskasvanute riigikeele õppe koordineerimine; riigikeeleõpetajate ja riiklike eksaminaatorite täiendõpe ning atesteerimine; keelelävede, riiklike keelestandardite ja keeleoskusnõuete kehtestamine; täiskasvanute riigikeeleeksamite läbiviimise ja taseme kontroll.

1995. aastast lisandus Keeleameti senisele kolmele veel üks osakond - keelekeskus.

Vabariigi Valitsuse seadusest 16.12.1995 tulenevalt muutusid 1. jaanuarist 1996 taas Keeleameti nimetus ja alluvus, kui Riigi Keeleametist sai Keeleamet. Struktuuri moodustasid 3 osakonda: keelepoliitikaosakond (4 ametikohta), üldosakond (4 ametikohta) ning keeleinspektsioon (12 ametikohta). Kuna Kultuuri- ja Haridusministeerium lahutati kaheks eri ministeeriumiks, sai Keeleametist Haridusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus. Napilt üle aasta Keeleameti koosseisus olnud keelekeskus muudeti 1996. aasta alguses Haridustöötajate Koolituskeskuse riigikeele metoodika osakonnaks.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seadusele 11.12.1996 muutus Keeleamet 01. jaanuarist 1998 Keeleinspektsiooniks, millega seoses ahenes Keeleinspektsiooni juhtimis- ja korraldusfunktsioon ning suurenes järelevalvefunktsioon.

Alates 1995. aasta oktoobrist juhib Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk.

Keeleinspektsiooni praegu kehtiva põhimääruse (kinnitatud haridusministri määrusega nr 15, 09.02.2007) järgi on Keeleinspektsioonis 22 ametikohta, neist 15 inspektorit. Inspektsioonil on Tallinnas Endla tn 4 asuvale juhtkonnale lisaks Tallinna ja Harjumaa järelevalvetalitus (11 ametikohta), Ida-Viru järelevalvetalitus (4 ametikohta), Lõuna-Eesti järelevalvetalitus (1 ametikoht).

Põhimääruse järgi on Keeleinspektsioon (registrikood 70003690) Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ette nähtud alusel ja ulatuses. Seega on inspektsiooni peaülesandeks keeleseaduse ja teiste keelekasutust reguleerivate õigusaktide täitmise järelevalve. Keeleseaduse rikkujatele tehakse sõltuvalt järelevalvetoimingutest ning rikkumise suurusest hoiatusi ja ettekirjutusi ning vajadusel määratakse rahatrahve vastavalt haldusmenetluse seaduses ja väärteomenetluse seadustikus sätestatud põhimõtetele.