Korduma kippuvad küsimused


Eesti keele nõuded ja keeleõpe
Kirjakeele norm ja avalik keelekasutus
Kuidas leida teavet raskete sõnade õigekirja kohta?
Miks on avalikes kohtades nii palju võõrkeelseid silte?

- Tõepoolest - keeleseaduse § 16 lg 1 sätestab, et avalik teave peab olema eestikeelne. Teabe eestikeelsele tekstile võib § 16 lg 2 kohaselt lisada tõlke võõrkeelde, kusjuures eestikeelne tekst peab olema esikohal ega tohi olla halvemini vaadeldav kui tõlge. Eestikeelne tekst aga ei pea olema esikohal sel juhul, kui võõrkeelne tekst on kaubamärgi osa. Sel juhul tuleb § 16 lg 3 kohaselt kaubamärgis sisalduv oluline teave tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta esitada ka eestikeelsena, kahjustamata seejuures kaubamärgi eristusvõimet ja kohaldamata § 16 lõiget 2. Nimetatud teabe võib esitada ka tegevuskoha sissepääsu juures. Kui aga kaubamärgi sõnaline osa ei sisalda olulist teavet tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta, ei saa selle tõlkimist nõuda. Näiteks Ikla piiripunktis eksponeeritakse õllefirma lauset “Welcome to A.Lecoq country”, mille tõlkimist ei saa nõuda, kuna see ei sisalda olulist tarbijateavet. Ka tubakafirma Marlboro kutse “Come to Marlboro Country” ning isegi Eesti märgina tuntud lause “Welcome to Estonia” võivad Eesti seaduste järgi olla ainult võõrkeelsed. Poliitreklaami puhul nõutakse, et selle tekst oleks eestikeelne, kuid sellele võib lisada tõlke võõrkeelde. Alates 1996. aastast ei kehti enam ärinimede eestikeelsuse nõue. Ärinimed kantakse äriregistrisse eesti-ladina tähestikus ning neid võib eksponeerida selliselt, nagu need on registrisse kantud. Seega on võõrkeelsed ärinimed CAFE IMPERIO OÜ, osaühing WILDE IRISH PUB, City Lounge OÜ, BALTIC HOTEL & RESTAURANT SYSTEMS OSAÜHING, Hair Boutique OÜ, OÜ Pink Panther boutique, Beautyshop OÜ, Nail Shop OÜ või Twisted Outlets OÜ täiesti seaduslikud. Kui aga säärane nimi sisaldab teavet tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta, tuleb see teave esitada ka eesti keeles. Eestikeelse teabe võib esitada sissepääsu juures, see ei pea olema sama suur kui võõrkeelne tekst. Eraisikute kuulutusi keeleseadus ei reguleeri.